Maakondade suunakoodid

Telefoninumbrite puhul ei määra ühenduse sihtkohta ainult riigikood, vaid ka piirkondlik eesliide. Eestis on kasutusel maakondade suunakoodid, mis viitavad konkreetsele piirkonnale või telefonivõrgule. Need koodid on ajalooliselt seotud kindlate maakondade ja suuremate asulatega ning aitavad eristada, millisest piirkonnast kõne pärineb.

MaakondSuunakood
Haapsalu
47
Jõgeva
77
Kärdla
46
Kohtla-Järve
33
Kuressaare
45
Narva
35
Paide38
Pärnu44
Põlva79
Rakvere32
Rapla48
Sillamäe39
Tallinn ja Harjumaa6
Tartu7
Valga76
Viljandi43
Võru78

Kuidas maakondade suunakoodid Eestis toimivad

Eesti maakondade suunakoodid kujunesid välja ajal, mil lauatelefonid olid peamine sidevahend. Igal piirkonnal oli oma kindel eesliide, mis lisati telefoninumbrile enne kohalikku numbrit. Selline süsteem lihtsustas kõnede suunamist ja võimaldas telefonivõrkudel töötada tõhusamalt.

Tänapäeval kasutatakse maakondade telefonide suunakoodid eelkõige lauatelefonide puhul, samas kui mobiilinumbrid ei ole enam otseselt maakonnaga seotud. Sellegipoolest on Eesti maakondade telefoni suunakoodid jätkuvalt oluline osa telefoninumbrite struktuurist ning vajalikud näiteks ametlike kontaktide ja vanemate numbrite puhul.

Millal on maakondade suunakoodid vajalikud

Maakondade suunakoodid on eriti olulised olukordades, kus kasutatakse lauatelefone või vanemaid telefonisüsteeme. Neid läheb vaja näiteks ametiasutuste, ettevõtete ja teenusepakkujate kontaktandmete puhul, kus piirkondlik eesliide on endiselt osa telefoninumbrist. Samuti aitavad maakondade suunakoodid eristada sarnaseid kohalikke numbreid eri piirkondades.

Maakondade suunakoodid ja tänapäevane side

Kuigi mobiilside on vähendanud piirkondlike eesliidete rolli, ei ole maakondade suunakoodid täielikult kadunud. Need on jätkuvalt kasutusel lauatelefonivõrkudes ning mitmetes infosüsteemides, kus telefoninumbrid on seotud kindla asukoha või piirkonnaga. Seetõttu on maakondade suunakoodide tundmine endiselt kasulik nii era- kui ka tööalases suhtluses.